Hiina himustab Eesti vett ja mett

Eestis peamiselt mullivett müüv Värska Vesi on üks neist, kes on saanud jala Hiina turu ukse vahele. Tänaseks on ettevõtte ühe omaniku Urmas Jõgeva sõnul on nad Hiinasse ligi 50 konteinerit pudelivett saatnud ja nõudlus kasvab. "Reaalselt on meie vesi kaubanduses, ööklubides ja golfiklubides," rääkis Jõgeva õhinal Hiina turust.

Äri algas võõra mehe uitmõttest

Kogu asi sai Jõgeva sõnul alguse sellest, et mees nimega Valentin Kuzjakin oli Hiinas erinevat äri ajanud ligemale 10 aastat. Ükskord tuli tal ühes hotellitoas hirmus janu peale. Kui Kuzjakin külmkapi avas, polnud ilmselt valik talle väga meeltmööda. Kui ta vannituppa tormas, ei olnud ka kraanivesi meeltmööda. Peale seda tuli tal idee hakata Hiinasse Eesti pudelivett viima ja ta kontakteerus Urmas Jõgevaga. Mõte tundus huvitav, Jõgeva haaras sellest kinni ja tänaseks on Kuzjakin Värska Vee Hiina esinduses töö koordineerija ja esindaja.

Kõigepealt hakkas Saarek tegema koostööd jaapanlastega ning sealt edasi jõudis nende toodang ka Hiina lettidele. "Eks siin mängis rolli ka meie positiivne maine neil turgudel, kus me tegutsenud oleme. Aastast 1990 oleme tegutsenud ka Euroopas ja selle turu positiivne kogemus oli oluline. Usaldusväärsus, sõnapidamine, kuid ka kvaliteetne kaup on märksõnadeks," rääkis ta.

Ketsi sõnul on külmutatud toodetel Hiina turule veidi lihtsam murda kui näiteks spetsiifilisel toidukaubal, sest kuigi pabereid ja nõudeid tuleb samuti täita, siis eraldi litsentsi ei ole vaja. Kogused sõltuvad Saarekil paljuski sellest, kuidas toorainet kätte saadakse. "Eelnevatel aastatel on läinud Hiinasse aasta lõikes ka kuni 3000 tonni. (ühes konteineris on 25 tonni külmutatud marju). Me oleme müünud ka Lõuna-Koreasse ja Jaapanisse. Aasia eksport moodustab meie kogu ekspordist julgelt üle poole," rääkis Kets. Järgnevatel aastatel püüab Saarek Ketsi sõnul hoida saavutatut stabiilsena.

Eesti mesi on Hiinas eksklusiivkaup

Wendre tootmisjuht Sven Jürisoo on üks neist, kes aitab hulgimüüjal Meveda Eesti kvaliteetset mett Hiinasse müüa. "Mina olen Hiinas juhtinud Wendre ettevõtteid ja ma müüsin nende mett seal telejaamadesse," rääkis Jürisoo.

Meveda müügiesindaja Taavi Tulli sõnul müüvad nad mett Hiinasse alates 2012. aastast ning areng on olnud pidevalt kasvavas tempos. "Meil oli oma tuttav seal ees. Sven Jürisooga me Eestis koos pusisime siin ja Jürisool oli Hiinas tuttav ees, nii oli lihtsam alustada," rääkis Tulli kolmepoolsest asjaajamisest.

Praeguseks on nad Hiinasse mett müünud kokku 17–18 tonni. "Rahaliselt on see üle 100 000 euro, kogu Eesti ekspordi mõttes väike summa. Mee ekspordi osas on see suur summa, Eestis on mee alatootmine ja mul on hea meel, et oleme Aasia turud enda jaoks leidnud," rääkis Tulli.

Nõudlus kvaliteetse mee järele on Aasias olemas, kuid pakkumist on vähe. "Isegi Euroopas on nõudlus suurem kui pakkumine. Mesilasi ja mesinikke on vähe, kes seda toodet toodaksid," rääkis Tulli murekohast.

Järgnevateks aastateks prognoosib Tulli Aasia turgude suunal meemüügi kasvu. "Pigem kasvame, ergutame ka teisi rohkem tootma ja müüksime mett heameelega kogu Aasiasse, sest Eesti mesi on seal eksklusiivne toode," märkis Tulli.

Salvest ootab luba

Eestimaise toidutootja Salvesti omanik Veljo Ipits lausus juba möödunud suvel, et ettevõttel on kindel plaan asuda Hiina mahedat lastetoitu eksportima. Kuigi äripartner on kohapeal olemas, pole ta aga selle ideega palju edasi liikunud.

"Noh, soov ja tahtmine on meil endiselt olemas. Seni on kogu asi seisnud sertifitseerimise taga," rääkis Ipits, kelle sõnul on sertifitseerimisotsust oodatud juba poolteist aastat, mis on üle mõistuse pikk aeg. "See on poliitiline otsus. Kui Eesti kantakse nende riikide hulka, kellelt võib ja saab osta, siis sertifitseerimine sujub kuudega, kuid seni on see seisnud," rääkis Ipits.

KOMMENTAARID

Ka soliidne partner võib jätta maksmata Janek Kalvi, Liviko ASi juhatuse esimees

Oleme proovinud Hiina turul teha koostööd kahe erineva ettevõttega, kuid rahuldavat koostööd pakkuvat ning edukalt tegutsevat ekspordipartnerit pole meil seni õnnestunud leida, kuid jätkame tööd.

Eesti ja Euroopa ettevõtetele soovitaksin kaubelda Hiinas ainult ettemaksu või pangagarantiiga. Vähim, mida sealsel turul enda heaks teha saate, on maandada riskid läbi kindlustuse. Kindlasti võin soovitada vältida lepingus punkti, milles koostöölepingut puudutavate kohtuvaidluste kohaks oleks ükskõik milline kohus või instants Hiinas. Risk, et isegi suur ja Hiina turul edukalt tegutsev partner otsustab jätta kauba eest tasumata, on suurem, kui võiks firma mastaapsust hinnates karta.

Arvestades Eesti ja Hiina vahelisi kultuurilisi erinevusi võtame sealsel turul saadud kogemusi kui õppetunde, et tunda ära sobivat partnerit ja kauplemistingimusi Hiinas. Kuidagi ei saa väita, et meil ei oleks õnnestumisi olnud, kuid õnnestumisi on varjutanud nõrk maksedistsipliin. Messidel saadud kogemused on näidanud tarbijate ja edasimüüjate suurt huvi Viru Valge vastu – oleme Hiina turule just Viru Valget müünud.

Piimatooted pääsevad varsti Hiinasse Liisi Karindi, EASi Hiina eksporditeenuste projektijuht

Krediidiinfo andmetel eksportis 2013. aastal Hiinasse umbes 180 Eesti ettevõtet, kellest 16 ületas aastane müügitulu miljoni euro piiri, kuid umbes 130 jäi see alla 100 000 euro. Vastavalt statistikaameti andmetele eksporditi enim masinaid ja seadmeid (28,6 miljonit eurot ehk 28,9% koguekspordist), paberimassi ja tooteid sellest (14,9 miljonit eurot ehk 15,1%) ja mineraalsed tooteid (14,1 miljonit eurot ehk 14,2%).

Teatud valdkondades, nagu näiteks piima- ja lihatooted, kehtivad Hiinas rangemad imporditingimused, mille eesmärgiks on eelkõige toiduohutuse ja kvaliteedi tagamine. Vastavalt reeglitele tuleb esmalt riiklikul tasemel vastutavate institutsioonide vahel allkirjastada protokoll, mis võimaldab nende toodete importi Hiina. Vastav protsess on Eestil varasemalt läbitud kalatoodete ekspordiks Hiina, kuigi peab märkima, et iga uus kalaliik tuleb eraldi lisada. Praegu on käsil piimatoodete ekspordiks vajaliku kahepoolse kokkuleppe ja sellest lähtuvalt vastava tervisesertifikaadi vormi tarbeks ettenähtud ettevalmistuste tegemine. Hiinas on vastutavaks institutsiooniks AQSIQ ja Eesti Veterinaar- ja Toiduamet. Tänu mittekaubanduslike takistuste eemaldamisele ja ka Hiina asepõllumajandusministri visiidi ajal Eestis allkirjastatud koostöölepingule laabub eelmainitud protsess normaalselt.

Puidu müük on läinud tõusuteed Merli Randoja, ASi Toftan turundus- ja müügijuht

Tarnime Hiinasse kuivatatud kuuse- ja männisaematerjali. Oleme eksportinud Hiinasse 2005. aastast alates, kuid esimestel aastatel väga väikestes kogustes. 2013. aastal eksportisime 100 konteinerit, 2014. aastal juba üle 200 konteineri. Kuna tegemist on väga suure, kauge ja kultuuriliselt erineva turuga, siis õigete koostööpartnerite leidmine on olnud väga keeruline ja ajamahukas. Meie alustasime koostööd Jaapani ettevõttega, kes aitas algul sobivaid kliente leida. Nüüd müüme enamuse mahust otse Hiina klientidele.

Kindlasti jätkame eksporti Hiina suunas ning laiendame oma kliendibaasi, tegemist on olulise ja potentsiaalse turuga.